Lambaliha köögis: mida teha karree, kintsu ja abaga?

Lambaliha kipub eesti köögis tihtipeale jääma tagaplaanile. Tegelikult ei ole lambaliha valmistamine sugugi keeruline, pigem on mure selles, et ei teata täpselt, mida ühe või teise lambalihatükiga peale hakata. Ja nii juhtubki teada-tuntud lugu – tahad teha head, viskad liha pannile või ahju, kuid välja kukub nii nagu alati. Kui aga tead, kuidas lambalihalõikeid õigesti kasutada, saab valmistada nii kiireid argiroogasid kui aeglaselt valmivaid maitsepomme, mis viivad keele alla ka suurimal lambaliha skeptikul. Siin on Sulle soovitused kolme erineva lambalihatüki oskuslikuks valmistamiseks.

Karree – kiirelt ja kuumalt

Karree on üks õrnemaid ja hinnatumaid lambaliha lõikeid. See koosneb ribikontide küljes olevast välisfileest ning on kõige hõrgum serveeritud õrnalt roosakana. Seega sobib lambakarreele hästi mõnus kiire pruunistus tulikuumal pannil, lühike küpsetusaeg ahjus ning piisavalt puhkeaega enne serveerimist. Karreed puhul on mõistlik lasta liha loomulikel maitsetel särada, seega töötavad hästi lihtsad maitseained nagu sool, pipar, küüslauk ja rosmariin.

Tagatükk – aeg teeb oma töö

Tagatükk ehk lambakints on suur ja tööd tegev lihasgrupp lamba tagaosast. See tähendab vaid üht – pehme, mahlase ja maitseka prae saamiseks tuleb tagatükile anda aega omas tempos ja madalal tulel valmida. Tõeliselt universaalse tükina võib tagatükki kasutada ka kebabides, guljaššis, šašlõkis, strooganovis või ahjupraes. Ka maitsestusega võib tagatüki puhul julgemalt ümber käia. Lisa näiteks punast veini, ürte, sibulat, küüslauku ja porgandit.

Aba – väikesest pingutusest suur tulemus

Aba on alahinnatumaid, kuid samas üks tänuväärsemaid lambalihatükke. Selles sisaldub rohkem sidekude ja rasva, mis annavad abale maitsesügavuse ja iseloomu. Aeglasel küpsetamisel muutub aga abaliha pehmeks ning pakub tõelisi maitseelamusi. Abatükk sobib hästi hautistesse, pajaroogadesse, rebitud lihaks, aga miks mitte ka kebabiks või guljaššiks. Heaks kaaslaseks on abalihale veidike julgemad maitsed – erinevad vürtsid (koriander, vürtsköömen, karri), aga ka tšilli.

Lõpetuseks võib tõdeda, et lambaliha ei maksa peljata. Küll aga tuleks enne köögis möllama asumist tutvuda, milline valmistusviis ja maitsestus just sellele lihatükile kõige paremini sobivad. Seega – miks mitte soojendada oma suhteid lambalihaga ning katsetada vahelduseks midagi uut.